E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
«Määratu veis,.» pomises sulane.
«Püha Benedictus, mis nüüd teha?»
Sulane kehitas õlgu ja istus sõna lausumata
10
«Jeesus ja Maria! Oled sa juhm? See on meie ots! Selle saadana küüsis surra! Rumal
talupoeg, tõuse, mine ta kallale -- sa oled ise kui käru . . .-Pai Vahur, kägista teda, rebi
ta lõhki . . . Näe, tuleb . . . oh jumala ema . . . Vahur, aita, päästa mind, oma
hingepäästjat!»
Vahur raputas tõsiselt pead.
«Parem on kiskja küüsis kui nuhtlejate piitsa all kärvata.»
Käru tuli ligemale. Piiskop keksis ühelt jalalt teisele.
«Jää siis ometi siia, ma pistan jooksu.»
Ja piiskop tahtis punuma panna.
Aga Vahur venis püsti ja lausus rahulikult:
«Mul on pikemad koivad kui piiskopi-härral.»
«Ma ei lase sind nuhelda --»
Sulane naeris.
«Ma lasen su priiks --»
Sulane kuulatas terasemalt.
«Ma annan sulle maid päri -- ai, ai, ai -- issand, halasta . . . näe!»
Karu ajas ennast kolm sammu eemal urisedes püsti.
annaabi.ee 
