Nagu iga talv luusis Edgar ringi ka see talv. Ükspäev kui Edgar nälgas oli, liikus ta ringi Stroomi rannas, ta märkas väikese Nif-Nifi koobast ja läks selle juurde. Hunt käskis põrsal koopast väljuda, et teda ära süüa. Vastasel juhul oleks hunt koopa minema puhunud. Ülbe nagu põrsas oli, ei allunud ta Edgari käskudele. Nüüd otsustas hunt puhuda ja puhus oma halva hingeõhuga liivakoopa minema. Kähku põgenes Nif-Nif Nuf-Nufi juurde Kakumäele. Vahepeal jooksis ta läbi Rocca Al Mare Prisma toidupoest, kust ostis toidumoona, et vennaga talv üle elada. Nuf-Nuf võttis ta lahkelt vastu ja nad jäid hunti ootama. Lõpuks jõudis Edgar Nuf-Nufi pilliroost maja ette. Võsavillem käskis põrsastel onnist väljuda kuid nad ei kuulanud teda. Edgar läks näost punaseks ja oli väga närviline. Tegi ühe hingetõmbe ja puhus suure hooga onni minema. Nüüd oli Nif-Nifil ja Nuf-Nufil häda kaelas. Nad jooksid Prisma
annaabi.ee 
