Isa Goriot põhjalik töö
kõndisid. Ei Anastasie ega Delphine ei kannatanud kunagi puudust, vastupidi Goriot oli õpetanud
neid lubama endale kõike mida nad vaid soovivad. Goriot oli küll terve oma elu kooner olnud , kuid
mis puudutas tema lapsi, siis ta raha ei lugenud. Lastena olid neil kõige paremad õpetajad, nad
käisid ratsutamas ning neil oli oma isiklik sõiduk. Härra Goriot oli olnud see, kes oli upitanud
vanema tütre Anastasie de Restaud'de majja ning noorema Delphine'i Nucingenidele. Goriot'l oli
medaljon, mille ühele küljele oli graveeritud Delphine ja teisele poolele Anastasie. Oma tütarde
kohta rääkis ta ainult head.
Kui härra Goriot teada sai, et Rastignac tema tütardega suhtleb ning neid lähemalt tunneb, tahtis
oma laste kohta kõike teada. See sidus hetkega kahte naabrit omavahel. Härra Goriot küsis isegi
Rastignacilt tema vesti, mille peal oli Delphine de Nucingen nutnud. Alles surivoodil taipas Goriot,
et tema tütred teda väga palju ei armastanudki.