Vana-India muusika
defineeritakse klassikalise muusika mõiste India muusika kontekstis, teises peatükis
tutvustatakse põgusalt klassikalise muusika traditsiooni algust ning esimesi teoreetilisi tekste,
jõudes ajaliselt juba Vana-India perioodist välja, I at keskele maj. Tekstid, mida
tutvustatakse on Ntyastra, Dattilam ja Brhad-de. Neist esimene annab kõige
lähedasema pildi Vana-India muusikast ja paljud teadmised Vana-India traditsioonist ka
edasises referaadis pärinevad Ntyastrast. Kolmas peatükk käsitleb klassikalist muusikat
konkreetsemalt ja lääneliku muusikakogemusega töö autori silme läbi püütakse jõuda Vana-
Inda klassikalise muusika põhikomponentide mõistmiseni: analüüsimisele tulevad svara ehk
noodikõrgused, rga ehk meloodia, tla ehk rütm ja vdya ehk instrumendid ja
instrumentaalmuusika, mida kõike on käsitletud ka Ntyastras.
Referaat põhineb peamiselt teatmeteose ,,The New Grove Dictionary of Musica and