Eesti keele lauseõpetus 2010/2011
nt Andsin väsinud javaevatud mehele juua, järeltäiendina aga ühilduvad, nt Andsin
talle, väsinule ja vaevatule, juua
Muus vormis täiendid
Täiendid, mis pole omadussõnalised või nimisõna omastava kujulised, on harilikult
määruse vormis ja määruse tähendusega, nt kiri sõpradelt, portfell paberitega, vaadeõue,
puhkus pärast tööd, kõik viimseni,
tööstaa õpetajana, rinnuni rohi, mehekskasvamine, valjusti hüüdmine. On ka sihitise
vormis ja sihitise tähendusega täiendeid, ntsoov õppida.
Märkus. Vormilise ja sisulise sarnasuse tõttu määruse või sihitisega analüüsitaksegi
niisugune täiend mõnikord ekslikult määruseks või sihitiseks, eriti kui tema põhjaks on
teonimi või muu deverbaal, nt sellest rääkimine, tööle minek, oskus töötada. Peetagu
meeles, et määrus ja sihitis laiendavad verbi, mitte nimisõna. Nimisõna laiend, ükskõik
missugusel kujul ta ka ei esineks, on alati täiend.