Mullateadus
vesi ära. Tehakse kraavkuivendust. Maa boniteet suhteliselt madal, 6-8 klass. Lammialal (Pärnu ja
Kasari jõe lamm) ujutatakse periodiliselt üle, mis toob kaasa orgaanilist ainet. Mulla harimisel on
tähtis õigeaegne harimine,m sest seal on savimullad. Liiga varakult harimine kulutab liialt energiat
ja keerab mulla käkiks kokku. Allvaldkonnad a)Vigala- mullad alluvad karbonaatsele põhjaveele,
selletõttu nendel muldadel 80-90 cm sügavusel keemine. Põllumajanduslik kasutus natuke
ntensiivsem b) pärnu- audru ümbrus, kus on rohkem liivasid ja kruusasid. Gleistunud ja leetunud
mullad, ka gleimullad, suured rabaalad ehk kõrgsood (Lavassaare) ja suured metsamassiivid.
Lammialad viljakamad ja nende kasutus rohumaadena, boniteet4-5 klass. Palju viirsavisid selles
piirkonnas. Vvahe-Eesti valdkond, leetmullad Lk, soostunud mulla, soomullad. Loksalt kuni
Häädemeesteni, selline kitsas riba, diagonaalis natuke kirde-edela suunaline, 6,8% Eestimaast.