sünteese ja lõhustumisi. Sünteesireaktsioonideks on vaja ainet, energiat ja ensüüme, et moodustada organismile vajalikke ja omaseid ühendeid. Nendest omakorda moodustuvad rakud, koed ja organid. Lõhustumisreaktsioonides lõhustatakse saadud ained väiksemateks koostisosadeks. Lõhustumisreaktsioonide käivitamiseks kulub vähesel määral energiat, kuid eralduva energia hulk on oluliselt suurem. Sünteesi- ja lõhustumisreaktsioonid on organismides tavaliselt tasakaalus. Erandid: Sünteesireaktsioonid on ülekaalus: 1)noores kasvavas organismis 2)raseduse ajal 3)kehakaalu tõusu korral Lõhustumisreaktsioonid on ülekaalus: 1)toidupuuduse, nälgimise korral 2)vananemise korral 3)haiguste korral Inimene on aeroobne organism, sest ta kasutab eluks pidevalt hapnikku. Aeroobne e hapnikuga ainevahetus on kiirem ja energeetiliselt kasulikum kui hapnikuta ainevahetus. Aeroobne ainevahetus: 1)lõhustatakse toitained lõplikult hapniku kaasabil, mille tõttu tekivad süsihappegaas ja vesi
Osakestel lastakse tekitamiseks ja reakts kulgeb muutumatu kiirusega. omavahel kokkupõrgata ja uuritakse muundumisi ja Tuumajäätmetest saab eraldada kasutatava kütuse ja vabanenud energiat. 9.Osakesi uuritakse: fotoplaadi plutooniumi. Pärast esialgset radioaktiivsuse langemist kasutamise abil, udukamber e Wilsoni k, mullik, maetakse jäägid eritingimustes. Sünteesireaktsioonid on ionisatsioonik, triivk, aja- ja projektsioonik, pooljuhtk. kergete tuumade ühinemisreaktsioonid. Nende tekkimiseks 10.Avastamata on gravitatsioonilist mõju vahendavad on vaja kõrget temperatuuri(100milj °). Seda võib saavutada gravitonid. Teadlaste arvates on veel palju osakesi 1)ahelreakts.ga 2) võimsate laserkiirte kontsentreerimisega 3) avastamata. Selle jaoks on vaja üha uusi ja suuremaid tavalise lõhkeaine energia kontsentreerimine ühte punkti
Tuumareaktoreid rak. Energiaallikana elektrijaamades ja ka laevadel. Kriitiline mass-Paljunemistegur k võib saada võrdseks ühega vaid sel tingimusel, kui reaktori mõõtmed ja vastavalt ka uraani mass on mingitest kriitilistest väärtustest suuremad.Kriitiliseks massiks nim lõhustuva aine vähimat massi, mille korral võib tekkida tuumade lõhustumise ahelreaktsioon.Reaktori väikeste mõõtmete korral on neutronite kadu läbi reaktori aktiivtsooni pinna suur. Sünteesireaktsioonid. Lõhustumine pole ainus mõeldav viis tuumaenergia vabastamiseks. Prootonid ja neutronid on kõige tugevamini üksteisega seotud keskmise suurusega tuumades. Neist raua tuumades on eriseoseenergia suurim. Seepärast saab energia vabaneda mitte ainult suurte tuumade lagunemisel keskmisteks, vaid ka kergete tuumade ühinemisel samuti keskmisteks. Kõige soodsam oleks kasutada selleks muidugi kõige kergemat tuuma- vesinikku, sest sel puudub eelnev seoseenergia hoopis
Muutumatuna püsivad aatomituumad. 19. Millised muundumised toimuvad tuumareaktsioonide käigus? Mis püsib tuumareaktsioonides muutumatuna? Tuumareaktsioonide tulemusena tekivad uued aatomituumad ja/või elementaarosakesed. Muutumatuks jääb koguenergia (energia jäävuse seadus) 20. Miks vabaneb tuumareaktsioonide käigus energiat? Siin kehtib energia jäävuse seadus. Tuuma lagunemisel vabaneb energia, eraldub soojus. 21. Milles seisnevad kergete tuumade sünteesireaktsioonid? Too näide! Sünteesireaktsioonid on kergete tuumade ühinemisreaktsioonid. Nende tekkimiseks on vaja kõrget temperatuuri(100milj °). Päikeses toimub vesiniku põlemine heeliumiks 22. Milles seisnevad raskete tuumade lõhustumisreaktsioonid? Too näide! Seisneb raskete tuumade lõhustumisel, mille käigus vabaneb energia. Kasutusel tuumareaktorites tuumajaamades. 23. Millist nähtust nimetatakse tehisradioaktiivsuseks?
annaabi.ee 
