Osoonikihi olukord ja seda mõjutavad tegurid
Virmaliste Obser vatooriumis,
kus need algasid 1935 aastal.
Kahjuks läks algne aparaat seal 1968 Figure 2:1
aastal rivist välja. Kuna sel ajal ei peetud
osoonikihi paksuse jälgimist oluliseks, ei olnud seal ka mõõteseadme parandamisega kiire. Tänu A
ntarktika osooniaugu avastamisele jätkati osoonikihi paksuse mõõtmist 1986 aastal. Tromso
mõõtesari on väga kasulik võrdlusmaterjal teistele Põhja Skandinaavias tehtud mõõtmistele.
Rahvusvaheline Meteoroloogia Organisatsioon hakkas tegelema laiemate osoonikihi mõõtmistega
1957/58 , nn geofüüsikalisel aastal. Siis näis, et sellel on vaid akadeemiliselt teaduslik eesmärk.
Toimusid kümned m&oti lde;õtmised Maa eri paikades. Suurt tähelepanu pöörati Atarktikale. Need