Laps surmast
ja instrumente. Vanemad peavad pdma silitada rahu, sest nende nrvilisus
kandub le ka lapsele. Kige paremini rahustab last fsiline kontakt.
Esimese eluaasta teisel poolel vljendab laps halba enesetunnet ja valu samuti
nutuga.Lapse jaoks on endiselt oluline fsiline kontakt kuid mnikord piisab
ka sellest, kui tiskasvanu viibib lapse vaatevljas. Teisel eluaastal on
iseloomulik kne areng, laps muutub mbritseva suhtes aktiivsemaks. Sageli
vivad haigusest tingitud nrvipinge ja tugevad elaamused phjustada
uinumisraskusi. Lapse haigusesse tuleb suhtuda asjalikult, mitte hutada hirmu
haiguse vastu ja mitte juhtida pidevalt thelepanu haigusele. Kolmandal-
neljandal eluaastal hakkab laps tajuma haigusest ja surma lhenemisest tingitud
muutusi oma minas. Laps on rritatud, sest haigus piirab iseseisvust. Haigusega
kaasnev keskkonnamuutus phjustab hirmu, mis vib vljenduda taandarengus.
Kuna lapse fantaasiates seondub haigus karistusega, siis tuleb kinnitada, et