Eesti riigi rajamine
Eesti välisp. peamine ülesanne oli riigijulgeoleku
kindlustamine.Hinnates julgeolekuriske,tõstsid Eesti poliitikud esile kahte
ohuallikat-Saks ja Venemaad. Saksa oht jäi1920a.teoreetiliseks,sest Ims lüüa
saanud Saksa arenes demokraatia suunas.Seevastu kommunistlik Venem. oli
Eesti iseseisvuse hävitamisest jätkuvalt huvitatud. Välispoliitika-Eesti
kommunistlik partei üritas 1 dets 1924 riigipöördekatset et hävitada eesti
iseseisvus, kus see suruti maha. Eesti yritas edaspidi nrmaliseerida suhteis
võimalike vastastega.saksamaaga läks hasti,vm polnud eriti huvitatud,siiski
sõlmiti vm 1932 mittekallaletungileping kuid eesti julgeolekut see ei suurendanud.
1920 pandi suuri lootusi balti liidule,mida vastuolude tõttu ei loodudki
kunagi,ainus reaalne samm selle poole 1923 aasta eesti-läti kaitseliifuleping.
22septt sai eestist trahvasteliidu liige, inimesed hakkasid seda usaldama veidi
hilje ja loodsid selle julgeolekusüsteemile.
PS võrdlus
1920a.põhiseadus
annaabi.ee 
