A.dumas Kolm musketäri terve raamat
naabruses, siis reisime koos,»
336
sõnas Porthos. «Te teate, et reisid tunduvad hoopis lühematena, kui sõidetakse
kahekesi.»
«Pariisis ei ole teil siis sõpru?» küsis advokaadiproua.
«Uskusin, et on,» ütles Porthos kurvameelse ilmega, «näen aga nüüd, et ma eksisin.»
«Teil on sõpru, härra Porthos, teil on sõpru,» hüüdis advokaadiemand niisuguses
tuhinas, et ta isegi üllatus. «Tulge homme minu juurde, te olete minu tädi poeg, seega
tädipoeg. Te tulete Noyonist Picardie'st, teil on Pariisis mitu protsessi ees, teil ei ole aga
advokaati. Kas teil seisab see hästi meeles?»
«Suurepäraselt, proua.»
«Tulge lõunaks.»
«Väga hea.»
«Käituge minu mehe juures kindlalt, sest ta on kaval vaatamata oma seitsmekümne
kuuele eluaastale.»
«Seitsekümmend kuus aastat! Igavene katk! Ilus vanus!» ütles Porthos.
«Tahtsite öelda, kõrge vanus, härra Porthos. Seepärast võib vaene kallis mees mind
annaabi.ee 
