sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. 5) Küüditamine Inimeste vägivaldne ümberpaigutamine. Eestist küüditati üle 30 000 inimese Nõukogude okupatsiooni ajal Siberisse. 6) Juuniküüditamine - Juuniküüditamine algas 14. juunil 1941. a. Selle käigus deporteeriti üle 10 000 inimese. Täisealised mehed arreteeriti, naised ja lapsed saadeti Kirvoi ja Novosibriski oblastitesse. 7) Lend-lease`i süsteem materjalide trantsportimine vaid Priti ja Prantsuse laevadega. 8) Leningradi blokaad Leningradi linna (Peterburi) piiramine Saksa sõjaväe poolt. 1941-1944. Paljud inimesed surid nälga. 9) Eesti Leegion Saksa Riigi Relva-SS väeosa. 10) Eesti Laskurkorpus - Punaarmee rahvuslik väekoondis, mis asutati 25. augustil 1942.
Otsesele füüsilisele represseerimisele lisandus vaimne vägivald, mis väljendus ühiskonna vaimuelu täielikus allutamises valitseva võimu ideoloogilstes vaadetes ning sõjaeelse kultuuri keelamises. Kolmes balti liiduvabariigis toimus korraga märtsiküüditamine, ametlikult Priboi, mille käigus saadeti ööl vastu 26. Märtsi 1949 Eestist Siberisse üle 20k inimese. Suurem osa küüditatutest olid naised ja lapsed ning nad saadeti põhiliselt Krasnojarski ja Novosibriski oblastisse, põhiliselt tegeldi seal siis sunnitööga. Nõukogude võimu taaskehtestamisse suhtus enamus eestlasi eitavalt, ja see väljendus ka vastupanus okupatsioonireziimile. Peamiseks vastupanuosutajateks olid metsavennad. Nad tegutsesid kogu eesti alal asuvates metsades ning olid punaarmee poolt tagaotsitavad. Nõukogude võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväe regulaarüksusi ja julgeoleku väeosi, miilitsaüksusi, aga ka kohalikke nõukogude meelseid aktiviste.
annaabi.ee 
