Eesti Nõukogude okupatsiooni ajal 1945-1985
normkoormisi ning kulaklike talude arvu. Sellisel moel hakati ette valmistama
"kulakluse kui klassi likvideerimist".
Kollektiviseerimisele vastuseisva talurahva hirmutamiseks viidi 25. märtsil
1949 Balti riikides üheaegselt läbi uus massiküüditamine, mille ohvriks langes Eestis
20 722 inimest -- 2,5% rahvast. Sundasumisele saadetutest koguni 80% olid naised ja
8
lapsed. Nad saadeti põhiliselt Krasnojarski Kraisse ja Novoibrski oblastisse. Paljudel
õnnestus siiski varjuda ning, et tegemist oli puhtalt hirmutamisaktsiooniga, enamikke
neist hiljem ei puudutatud. Enim kannatasid tänased Viljandi, Valga ja Pärnu
maakond. Märtsiküüditamise teravik oli suunatud maaelanikkonna vastu (üle 90 %
küüditatutest), et hirmuõhkkonnas saavutada nende "vabatahtlik" kolhoosidesse
ühinemine ning ühtlasi võtta toetuspind metsavendluselt.
Märtsiküüditamine täitis oma eesmärgi täielikult: kui enne seda oli
annaabi.ee 
