Milline oli Venemaa, Taani, Rootsi, Poola ja talupoegade roll Liivi sõjas?
1561. aasta juuni algul kehtestatigi Põhja-
Eestis Rootsi võim, kui kuningale Erik XIV-le alistusid Tallinna linn ja Harju, Viru, Järva
rüütelkonnad. Sellega algas Rootsi suurriigiajastu. Rahu Rootsi ja Venemaa vahel sõlmiti 1583.
aastal, millega rootslased said Lääne- ja Põhja-Eesti ning Ingerimaa.
Poola eesmärgiks sõjas oli saada endale tagasi kaotatud alad. Kuigi Poola garnison aeti rootlaste
poolt 1561. aastal Tallinnast välja, siis 1561. aasta novmebris alistusid Liivimaa Ordu ja Riia
peapiiskop Poola kuningas Sigismund II Augustile. Kui Rootsis toimus riigipööre, sai võimule
Johan III, kes oli Poola kuninga õemees. Seejärel sõlmisid Rootsi ja Poola rahu; 1582. aastal ka
Poola ja Venemaa (millega Venemaa loobus Liivi Orduriigist).
Taani soovis juurde saada alasid, alustades sellega juba 1559.aastal, kui omandas Saare-Lääne
piiskopkonna ning hiljem ka Kuramaa piiskopkonna. Ostetud alad andis ta ajutiselt valitseda