Ajaloo konspekt.
Millega jagati hõivatud alad, ning täpsustati
mõjusfääride piiri.
Üheaegselt Poola vallutamisega hakkas Moskva avaldama surved Balti
riikidele nõudes punaarmee baaside rajamis luba nende teritooriumile. Balti
maad jäid rahvusvahelisse isulatsiooni ja pidid järele andma. Septemberis ja
Oktoobris 1939 sõlmitigi vastavad lebingud ning punaarmee sisuliselt okupeeris
Eesti, Läti, Leedu. Teisiti läks Soomega ka moskva nõudis soomelt baaside luba,
kuid soome keeldus. Novmeberi lõpus 1939 läks NSVL Soomele kallale. Algas
talvesõda, mis kestis 1940a märtsini. Kallaletungi eest Soomele heideti NSVL
Rahvasteliidust välja, tänu erakordeselt karmile talvale, mis raskendas sõja
tehnika massilist kasutamis sõjas, tänu sellele Soome suutis üle 3kuu
punaarmeele vastu panna ja viimasele tohutuid kaotusi põhjustada. Lõpuks said
Soomlased puht sõjalis mõtes lüüa, kuid NSVL jättis muudunud poliitilise
olukorra tõttu maa okupeerimata ning leppis vaid 1/10 Soomest
annaabi.ee 
