A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Ta avas silmad ja nägi abtissi noore
blondjuukselise ja õrna-jumelise naise saatel, kes vaatles teda heatahtliku uudishimuga.
Noore naise nägu oli talle täiesti võõras. Vahetades tavalisi tervitussõnu, uurisid
mõlemad teineteist terava tähelepanuga. Mõlemad olid väga kaunid, kuid nende ilu oli
erinevat laadi. Seejuures tegi mileedi naeratades kindlaks, et temal oli hoopis
suursugusem ilme ja aristokraatlikuni hoiak. Tõsi küll, noor naine kandis noviitsiriietust,
mis ei olnud just väga sobiv seda liiki võistluseks.
Abtiss tutvustas neid teineteisele. Kui see formaalsus oli täidetud, jättis ta mõlemad
naised üksi, sest tema kohustused kutsusid teda kirikusse.
Nähes mileedit voodis, tahtis noviits järgneda kloostri-ülemale, kuid mileedi hoidis
teda tagasi.
«Kuidas, proua,» ütles ta, «vaevalt nägin ma teid ja juba tahate te mind sundida oma
seltskonnast loobuma. Pean tunnistama, et lootsin sellele vähemalt seniks, kui pean siin
viibima.»
annaabi.ee 
