praktiseeri neid teadlikult, vaid n-ö „loomulikust intelligentsist“. Tema minevikus saadud kogemused suunavad teda rakendama teatud toiminguid. Ta ei püüa lähtuda teooriast, kuna kogemused on teda õpetanud, mida tasub rakendada ja mida mitte. Ekspert lähtub situatsioonist kui tervikust (holistlik lähenemine); noviits on tänu kogemuste vähesusele sunnitud keskenduma üksikaspektidele. Eksperdid oskavad märgata seda, mis võivad noviitsidele jääda märkamatuks (nt näha vihjeid, mis viitavad patsiendi olukorra halvenemisele). Ka see lähtub nende rikkalikumast kogemustepagasist ning on seotud intuitsiooniga („kõhutunne“, etteaimdus jne). Intuitsioon siinkohal pole mingi müstiline nähtus, vaid tuleneb vilumusest. Märgatakse vaevumärgatavaid märke, mis annavad taolisi vihjeid. Ka see tuleneb oskusest näha olukorda tervikuna. Eksperdid
Teenindus vahetub iganädalaselt. Lõppeesmärk: pürigida taevasesse Jeruusalemma. NB! Kloostirelu pole kunagi määranud ainuüksi Benedictuse reegle. Peale selle on alati olnud reeglite täiendavad tavad ja eeskirjad ning ajastule kohandatud traditsioonid. Riietus: Kandsid musta värvi riietust. Esialgu ei pööranud benediktlased haridusele tähelepanu. Karl Suur andis välja vastava seadused, mis kohustasid kloostritel ka koole üleval pidama. Seal õpetati noviitsidele kui ka ilmikutele ladina keelt, lugemist ja kirjutamist. Hilisemalt ilmikute ja vaimulike koolid lahutati. Kloostrikoolid hakkasid alla käima 12. sajandi alguses. P. Columbanuse reegel oli lühem, kui Benedictuse kloostrireegel, koosnedes vaid kümnest peatükist. Esimesed kuus neist räägivad kuulekusest, vaikimisest, toidust, vaesusest, alandlikkusest ja kasinusest. Paastumine on rangem kui Benedictuse kloostrireeglis. Seitsmes peatükk räägib kooriregulatsioonidest ja kümnes
annaabi.ee 
