Surm ja matused eestlastel ja Eestis elavatel venelastel
Vanade eestlaste uskumuste kohaselt on matustele tulnud kogukonna järgmine surija esimese
matuserongi vastutulijaga samast soost. Uskumuse tõttu annab surnu meessugulane ka
tänapäeval esimesele matuserongile vastutulijale osa peietoidust. Rõuge, Hargla ja Urvaste
kihelkonnas selgitatakse seda tava teisiti. Leinarong võib vastutulijale kahju teha ning peietoit
antakse talle kahju leevendamiseks (Torp-Kõivupuu 2003: 75). Jaroslavskaja, Vladimirskaja,
Kostromskaja, Novgorodskaja ja Penzenskaja kubermangus eksisteeris samuti "esimese
armuanni tava". Matuserongi esimesele vastutulijale anti käterätikusse mähitud leiba. Kingitus
oli vastutulijale tänuks, et ta palvetaks surnu hinge eest. Mõned inimesed selgitasid tava
lootusega, et surnut võetakse teise ilma vastu just sama lahkelt nagu tema sugulased võtsid vastu
vastutulija. Vastutulijal on samuti oma kasu selles rituaalis: pärast surma abistab just see hing
teda esimesena uues ilmas ( 2000: 158).
3.2.2