1.) Põhja-Eesti Taanile, maahärraks sai Taani kuningas. 2.) Ordu ala, mille maahärraks oli Ordu meister. 3.) Lääne Eesti ja saared hakkasid kuuluma Saare-Lääne piiskopile. 4.) Kagu-Eesti läks Tartu piiskopile ja sai nime Tartu piiskopkond, maahärra oli piiskop. Peale Stensby lepingut otsustas Liivi- Ordu teha katset rünnata Vene-Vürstiriike, keda idast oli vallutama asunud Mongoli-Kaani riik. 1242. Aastal ründasid Saka rüütlid Novgorodit. Pealahing toimus aprilli kuus peipsi järve jääl ja sai seega nime jäälahing. Lahing lõppes Saksa ristirüütlite lüüasaamisega, pärast seda saksa feodaalid loobusid mõttest vallutada venemaa. Peale Eestimaa vallutamist hakati looma feodaalkorda. Vähehaaval hakati talupoegadel maid ära võtma ja moodustama mõisaid. Esimesed mõisad loodi Taanlaste alal. Eestlastele pandi peale kohustused vallutajate vastu. Esmane kohustus oli naturaalmaks, mida nim. Hinnuseks
5. Saare - Valjala 6. Ugandi Tarbatu, Otipää. 7. Sakala Viljandi, Leole 8. Järva Kihelkondi oli 45-50. Külade vanemad. Suhted naabritega. Vana-Vene riik, pealinn Kiiev. 10.saj võtsid vastu ristiusu Bütsantsilt õigeusu. 11.saj Jaroslav Targa sõjakäik Ugandi maakonda 1030, vallutas Tarbatu linnuse, mainitakse tartu linna. 13.saj Vana-Vene riik lagunes, vallutasid mongolid. 12.saj eestlaste ja venelaste süjaretked. Eestlased ründasid Pihkvat ja Novgorodit. Rootslased. 800-1100-viikingiaeg. Viikingi ülikud elasid Lõuna-Rootsis. Tegid rüüsteretki Euroopase, röövisid naisi, lapsi, loomi, vara, ehteid, relvi. Viikingite kaubatee läks läbi Liivimaa, läbi Soome lahe, Narva jõe, Ladoga järve Novgorodisse ja sealt Kiievisse. Kiievist Konstantinoopolisse. Tegelesid vahetuskaubandusega millega said kasu. 12.saj kuulsaim rüüsteretk eestlased vallutasid Lõuna-Rootsis sealoleva suurima Sigtuna linna. 6. Daatumid.
annaabi.ee 
