Kasvatamine.- Sobib kõigerohkem kuuma päikese ja äkiliste lühiajaliste vihmasadudega piirgondadesse.Ka Eestis on võimalik tänapäeval kasvatada.Istutatakse enamjaolt lõunapoolsesse müüri või seina äärde.Tuulevaiksesse kohta.Sügisel kärbitakse ja pannakse külma eest peitu .Kaetakse kerge mulla ja okstega ka saab kasvatada kasvuhoones. Sordid.- Eestis- Dalni ramming , peterson 1-2-6 korinka rüsskaja , jubile , novgoroda Hispaania- Alipollo , palomino Prantsusmaa- Carignan , merlot Haalias- Durello , corvina Kasutamine.- Kõigee rohkem kasutatakse viinamarju veini tootmisel , järgneb värskelt tarbimine ning kuivatamine rosinate tootmiseks.Marjadest valmistatakse veel mahla , konjakit , vahuveini , dzemmi , veini äädikat jms , seemnetest õli. Tänapäeval läheb üksnes 2% maailma viinamarjatoodangust rosinateks.
hõlbustab Eesti Aiandusliidu puuviljanuskomisjoni koostatud soovitussortiment, milles viimased muudatused aastast 2010. Viinamarjasortidel on selles kaks nimekirja. Ühes soovitatkse sorte avamaale ja lõunaseina äärde, teises kütteta kilekasvohoonesse. Iga sordi puhul on toodud ka kasvatamissoovitus: äriaeda ja/või koduaeda. Sordid kasvatamiseks avamaal lõunakallakul või lõunaseina ääres:`Hasanski Sladki`, `Kuzminski Sinii`, `Sukribe`, `Zilga`, `Jubilei Novgoroda`, ´Rondo`ja `Silva`. Sordid kasvatamiseks kütteta kilekasvuhoones: Àljosenkin`, `Supaga`, `Krassavets`, `Kosmonavt` ja `Swenson Red`. Kasutatud kirjandus: Maalehe viinamarjaraamat, Jaan Kivistik, 2012 Viinamarjad Eestis, Jaan Kivistik, 2006 Viinamari aias ja köögis, Jaan Kivistik ja Toivo Niiberg, 2002
annaabi.ee 
