Näiteks Nõva laagri jäägri elumajas libisenud köögis olnud pesumasin ligemale meetri võrra seinast eemale, laes purunenud kolmeharuline armatuur ja köögikapi riiulil langenud küljeli veiniklaasid (Raukas, 1988). 4 Peatõukele järgnesid arvukad järeltõuked, neist kõige tugevamad umbes 10 minutit ja pool tundi hiljem. Järeltõukeid registreeriti tundlike seismomeetritega veel novembrikuuski. Ehkki Eesti asub maakera juba sadu miljoneid aastatid tagasi jäigastunud piirkonnas, on ajalooürikud maavärinatest korduvalt pajatanud. Näiteks võib tuua 1670. aasta 1. veebruari maavärinakirjelduse Pärnu kandis. Samal aastal märtsis rebinud maarappumine lõhed külmunud maapinda. Hoopis rohkem on andmeid möödunud sajandist ja käesoleva sajandi esimestest aastakümnetest. Maapind on eriti tugevasti
tõukeid üsna paljud. Tallinnas oli kõige selgemalt tunda raputusi kõrghoonete ülemistel korrustel. Näiteks Nõval ühes elumajas libisenud köögis olnud pesumasin ligemale meetri võrra seinast eemale, laes purunenud kolmeharuline armatuur ja köögikapi riiulil langenud küljeli veiniklaasid (Raukas, 1988). Peatõukele järgnesid arvukad järeltõuked, neist kõige tugevamad umbes 10 minutit ja pool tundi hiljem. Järeltõukeid registreeriti tundlike seismomeetritega veel novembrikuuski. Ehkki Eesti asub maakera juba sadu miljoneid aastaid tagasi jäigastunud piirkonnas, on ajalooürikud maavärinatest korduvalt pajatanud. Näiteks võib tuua 1670. aasta 1. veebruari maavärinakirjelduse Pärnu kandis. Samal aastal märtsis rebinud maarappumine lõhed külmunud maapinda. Hoopis rohkem on andmeid ülemöödunud sajandist ja möödunud sajandi esimestest aastakümnetest. Maapind on eriti tugevasti vappunud Loode-Eestis Haapsalu, Vormsi ja Noarootsi kandis