Sama on ka inimestega. Kui mõistus jätab inimese maha, siis käitub ta ettearvamatult ja võib muutuda ohtlikuks. Kui inimese vaim on liiga nõrk, sõnakuulelik ja alandlik, siis allub ta rumalale ja võimutseda tahtvale tugevamale natuurile. Selle tagajärjeks on suutmatus enda elu juhtida või ühiskonna tasandil ühiskonda juhtida ning algab allakäik. ,,Popi ja Huhuu on mõistujutt ühiskonnast, inimestevahelistest suhetest, mõistuse ja emotsioonide vähesusest ning puudujäägist. Novelll on kirjutatud 1914. aastal, mis on viide ka ühiskonnas toimuvale, kus sõjas on võim maha tallatud. Inimese varju nimetatakse Tuglase kõige traagilisemaks novelliks, kuna Mareti elu seisneb ootamises, ta kõik lootused on seotud pojaga, mis purunevad. Tema poeg on olnud seitse aastat sõjas. Sõda on Maretit vaimselt koormanud, ta kannatas päevast päeva enda poja pärast. Eriti õudaks teeb novelli selle karm sisu ja värvid. Sündmused toimuvad enamasti öösel