Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
kirjanik ei vaatle peksuhetke, vaid selle peegeldust, nt mõisatallist kostva appikarje, röökimise
kaudu. Hääl levib kaugele, kirjanik paneb inimesed vastavalt sellesse probleemi suhtuma. Nt
„Mahtra sõjas” kuuleb karjumist Juliette, kes võtab orjuse osas seisukoha.
Ajaloost teame n-ö esimese öö õigust, mis on naise kui orja element. Kui talupojad abielluvad, on
mõisnikul õigus veeta naisega esimene öö. Pole teada, kui palju seda tehti. Andrei Hvostov kirjutas
sellest novellivisandi. Seda võimendatakse rahvuslik-poliitilisel tasandil.
Orjus lõikub mitme teemaga: psühholoogilises plaanis seotud tugeva vihaga, alaväärsusest
võrsunud metsiku reaktsiooniga. Orjus toob alati kaasa vastupanu. Alati pole aga mõtet kohe sõtta
minna, seega kas vastupanu saab teisiti organiseerida? Selleks on laisklemine, varastamine. Neid
aga eriti palju polnud kirjanduses. „Külmale maale” kirjeldab varastamist, aga puuduse tõttu, siiski
kaasneb karistus.
Loomulikult pärineb 19
annaabi.ee 
