Novell ja novelli tüübid
meeleolud, raskelt sõnastatavad sisekonfliktid. Tegevus võib olla vähene (või hoopis
puududa) ja novelli lõpp jääb tihti lahtiseks, puänt puudub ning lahendusele vaid
vihjatakse. Lõpetamatus võib koguni anda lisatähenduse. Tihti esitatakse vaid katkend,
juhuslik fragment mingist olukorrast, arengust või meeleolust, mitte lõpetatud pilt.
Novelli kui zanri rajajaks peetakse Giovanni Boccacciot oma teosega "Dekameron".
Novelliteooriat on arendanud mitmed (enamasti saksa) kirjanikud, nagu Goethe, F. Schlegel, P.
Heyse, F. T. Vischer, L. Tieck, E. K. Bennett. Eesti tuntumateks novellistideks on näiteks A. Gailit,
F. Tuglas ja M. Heinsaar.
Klassikalise novelli tunnused:
Lühike (1000-8000 sõna)
Vähe tegelasi
Sündmuste esitamine ajalises järgnevuses
Keskendub ühele sündmusele või probleemile
Lisaks eelnevatele tunnustele järgib klassikaline novell kindlat ülesehitust:
annaabi.ee 
