loonud teoseid paljudes zanrides. Ta kuulub sellesse põlvkonda, kes on sõja karmust ja raskust vahetult kogenud. Avaldanud novelle ja jutustusi Loomingus, debüteeris Lilli Promet 1958. aastal kolme proosa raamatuga. Need olid novellikogu "Ainult puhtast armastusest", jutustuste kogu "Püha kunsti jüngrid" ning reisiraamat "3 × pakitud kohver", viimane neist kirjutatud koos abikaasa Ralf Par vega. Hea vormitaju ja isikupärane stiil andsid talle algusest peale väljapaistva koha eesti novellistide hulgas. Seda positsiooni kindlustasid kogud "Roosa kübar" (1961) ja "Lamav tiiger" (1964), mida üksmeelselt peetakse tema kaalukamaks koguks. Promet on kirjutanud romaanid "Meesteta küla" (1962), "Primavera" (1971), "Tüdrukud taevast" (1979) ja "Iisabel" (1992). Kolm esimest on kas otseselt või kaudselt seotud sõjaga. Lilli Prometi jutustuste ja novellide alusel on valminud neli filmi: "Roosa kübar", "Tütarlaps mustas", "Ühe suve akvarellid" ja "Pimedad aknad".
Tema viljakas loomininguperiood vältas 15 aastat (1923-1938). Tuntumaid pikemaid tekste on ,,Hulgus" (1927). Loomu ja kirjutuslaadi poolest oli lühike ja konsenteeritud laad. Intensiivne novellikirjutaja. Tema looming on kriitilisrealistliku novellikunsti eredamaid tippe eesti kirjanduses. Novellikogudest kõige populaarsem on ,,Epp Pillardpardi Punjaba potitehas" (1925) oluline tekst eesti kirjandusloos. Lisaks ,,Must rist". Nendega tõusis ta kohe eesti novellistide esiritta. Peet Vallaku novelli on nim karakterinovelliks, millega rõhutatakse inimesekujutuse erilist kaalukust tema teostes. See on Vallaku novellikunsti omapära, sest inimtüübi avamine on tema teoste valdavamaid lähtepunkte. Tema tegelased on valitud inimeste hulgast, kes asuvad klassiühiskonnas madalal. Nt vaesed käsitöölised, puu- või pottsepad, lodjamehed, kirstutegijad, autojuhid ja piletineiud sageli juhuslikuga tööga peost suhu elavad inimesed,