Eesti kirjanduse ajalugu II
hakkab selgemalt välja tulema lastekirjanduse stiil. Kui mingi tuntus Jaikile elu ajal tuleb,
tuleb see lastekirjanuse kaudu. Jaik on üks väheseid inimesi, kes on Kirjanikkude Liidu palgal
ja tegeleb igapäevaselt selle tööga.
Enamjaolt kirjutas Jaik eesti kirjakeeles luuletusi, kuid võrumaine aines ja võrumaine
patriotism on ka seal luules näha. Lisaks nendele otseselt folkloorsetele muinasjuttudele on tal
ka näiteks täiskasvanulikumat novelliproosat, mälestusi ja ka draama tekste nii lastele kui ka
suurtele. Sümptomaatiline on see, et mitmed proosaautorid kirjutavad proosa kõrval ka
draamat ja hiljem need unustatakse tavaliselt ära.
August Mälk (1900-1987)
Saab tuntuks 30ndatel aastatel. 30ndate lõpus on olnud kaks enim laenutatud
proosakirjanikku: Tammsaare ja Mälk.
Mälk sai õpetaja kutse Saaremaal ja sealt on ta ka pärit. 20ndatel on Mälk peaaegu olematu
kirjanik peaaegu olematus kohas (Lümanda). 1926
annaabi.ee 
