Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
Novell „Poeet ja idioot“ on esseistlik, st sündmusi on vähe, kuid
arutletakse uue usu üle, mida kutsutakse kuradiusuks.
Vägivaldne surm on patupalk. Inimesel küll on võimalus valida, aga ta valib vale tee, mis viib ta
surma. Tuglas näeb inimese saatust pessimistlikus võtmes. Tuglase varases loomingus puudub usk
lunastusse, hiljem veidi on usku. Värvisümboolikas kasutab musta kui kurjuse sümbolit, millele
kontrastiks roosa ja punane, ka kollane on hea. Tuglase novellimaailm on visuaalne ja värviline.
26
Tuglas järgi sümbolismipoeetikat. Objektiivse tegelikkusekirjelduse asemel kasutatakse sümboleid.
Tuglas loomingukujutus kulgeb fantaasia ja reaalsuse vahel (nt unenäod), kuigi tal on ka ainult
fantaasial põhinevaid novelle („Maailma lõpus“ või „Androgüüni määraja“).
1915 ilmus romaan „Felix Ormusson“. Nimitegelane esineb ka novellides