Kirjanduse lõpueksam 2011
Gailit püüdis luua erakordset ning seda
nii materjali, sõnastuse kui tegelaste osas. Tegevuspaikadeks olid näiteks eksootiline saar,
meri või tundmatu maakoht. Tegelasteks fantastilised olevused. Iseäralik oli Gailiti puhul
üleloomulike jõudude ja juhtumite kasutamine. Näiteks inimene muutub kuradiks või mustaks
kassiks, saatan muudab kloostri bordelliks jms. Sellega sümboliseerib Gailit ajastu õudust
ning inimese abitust. Selle perioodi teosed: novellikogumikud ,,Saatana karussell", ,,Augusti
Gailiti surm", ,,Rändavad rüütlid", ,,Idioot"; följetonikogu ,,Klounid ja faunid"; romaanid
,,Muinasmaa" ja ,,Purpurne surm".
1924-1944 loomingu teises pooles muutus Gailit pessimistlikumaks, kaotas ülepakutuse,
kuid sellegipoolest ei saa Gailitist realisti. Põhijoonteks lüürilisus, kriitilisus, kuid samas ka
koomika ja fantastiline liialdus.
Teosed: novellikogud ,,Vastu hommikut" ja Ristisõitjad", romaanid ,,Toomas Nipernaadi",
annaabi.ee 
