Toomas Nipernaadi Kes oli Toomas Nipernaadi? Toomas Nipernaadi oli rändur, kes rändas mööda Eestimaad, kohtudes maainimestega ja tekitades veidraid situatsioone. Iseloomult oli Nipernaadi ettearvamatu ja kirglik. Esimesel silmapilgul tundub ta kui ebastabiilne maniakk, kellele meeldib inimestega manipuleerida, et endale rahuldust pakkuda. Kuid novelle lugedes saad sa aru, et Toomases on rohkem, kui pealtvaadates tundub. Emotsioonid ja ideoloogiad, mis teda juhivad, on palju suuremate tagamaadega kui mõnel teisel mehel. Ma usun, et ta filosoofia seisneb elu lihtsas elamises. Suvel põgeneb ta oma kohustuste eest ja hakkab elu nautima üks ühele, leides naudingut kõigest, mida ta enda ees näeb. Niimoodi, maaga ühel tasemel elades, vabaneb ta oma muredest ja avab silmad lihtsatele iludele. Eraldi võiks vaadelda Nipernaadi suhtumist teistesse inimestesse. Kaasmaalastega suheldes kipub meie peategelane tihti vale...
August Gailitist. Tema trükidebüüt oli luuleveerg 28. jaanuaril 1995 "Postimehes". Esimeseks avaldatud proosapalaks sai groteskne nägemuspilt "Keeristorm Tartus", mis ilmus Postimehes 14. jaanuaril 1997. Järgnesid avaldamine Vikerkaares 1997 ja Loomingus 1998 ning üsna pea sai kirjanik tunnustuse osaliseks, milleks oli Tuglase novelliauhind aastal 2000. Teist korda võitis ta sama auhinna 2002. aastal. Ta on välja andnud novellikogumiku "Vanameeste näppaja" ja kogumiku "Härra Pauli kroonikad". Paljud novellid on ilmunud varem ajakirjanduses, novelle on ilmunud ka hiljem. Tema teoseid on ajakirjanduses väga palju käsitletud. Mehis Heinsaar on kuulunud Tartu NAK-i ja Erakkonda. On öeldud, et kogu 2001. kirjandusaasta kuulus Heinsaarele. Mõlemad ilmunud teosed tõusid kirjandusaasta suursündmusteks. "Vanameeste näppaja" sai Betti Alveri auhinna parima debüüdi eest. "Härra Pauli kroonikad pälvis Eesti
Tirso võis olla dramaturg ning jääda jumala armu seisusesse. Luis de Molina oli Jesuiitide ordu juht, kes helindas jesuiitide seisukohta. Veendunud molinist oli Tirso. Sealt võttiski oma pseudonüümi. Oma näidendites kaitseb teatrivahenditega molinistide seisukohti. 1616. aastal läheb Sevillasse jutlustajana. Seejärel kaks aastat Haiti saarel. 1618 asub elama Segooviasse, 1619.aastal Madridi. 1624. aastal avaldab ühe novellikogumiku ,,Toledo viljad" - konstruktsioonilt meenutab ,,Dekameroni". Kokku kaks novellikogu tal. Selle eessõnas mainib, et 14 aasta jooksul on ta kirjutanud 300 komöödiat. Järelikult need 14 aastat üritas osaleda teatrielus. Madridi poeetide akadeemiasse astub. Dramaturgia kunsti küsimustes asub ta Lope de Vega seisukohale. Lopega olid nad liitlased, Lope on rõõmus selle üle ja hindab Tirso loomingut. 1627. aastal ilmub tema kogutud teoste/näidendite kogu esimene osa "Kogutud teosed"
annaabi.ee 
