Nüüdiskirjandus
kaudu Undusk tõrjub kriitika. Tegemist pole dokumentaalse tekstiga, vaid ilukirjandusliku,
fiktsionaalse tegelasega ja fiktsioonis on rohkem võimalusi kui tavaelus. Seal me võime
mingid moraaliprintsiibid küsitavaks teha. Me oleme mõnes mõttes tagasi sealsamas, et kuskil
80ndate lõpus tekib koodidiferents on teatud tüüpi erinevad poeetika mõistmise ja lugemise
tee. Kui kõik ei väljenda ennast ühes ja samas keeles, siis satutakse kohe nii suurte segadusse,
et väidetakse, et ühe novellikese näol on tegemist kriminaalkuriteoga see on absurdne.
90ndate algusest leiame Hasso Krulli väikse jutukese ,,Kirjanduse pudenemine", kus lause
see, mis pudeneb, on Tuglase kuju. See tähendab, et üks klassikalistele reeglitele vastav
kirjandus laguneb väikesteks kirjandusteks, kus autorid loovad oma poeetika. See lause on
metafoor sellele, et väljenduslikke keeli, võimalikke poeetika süsteeme ja arusaamu heast ja
ilusast kirjandusest tekib üha enam juurde.
annaabi.ee 
