Friedebert Tuglas
õpikuna. Kkaks Soome kirjandusorganisatsiooni valisid ta oma auliikmeks ja 1982.
aastast tegutseb Helsingis eesti kultuuri huviliste soomlaste asutatud Friedebert
Tuglase Selts.
Oma elu lõpukümnendil oli Tuglas kõigist kõige lugupeetum kirjanik, eesti kultuuri
järjepidevuse elav sõmbol. Viimasel eluaastal asitas ta kirjanduspereemia, sealjuures
eraisikuna, mis oli nõukogude süsteemis ennekuulmatu. Pärast surma nimetati see F.
Tuglase novelliauhinnaks. Maja Tallinn-Nõmmel, kus ta elas 1944. aastani, toimib
väärika ning armastatud kultuuriasutusena.
Tuglase loomingu koguaeg on (trükidebüüdist alates) 70 aastat. Loomingu all
mõistis ta ise vaid ilukirjandust ja see moodustab tema avaldatust veerandi. Ta polnud
Vilde või Tammsaare viljakusega spontaanne talent. Mitmeaastasi tühikuid Tuglase
loomingus tingis muidugi ka tema kriitikameel, suur nõudlikkus nii teiste kui ka enda
vastu. Kirjandusliku töö võimalusi on aga muidki