Novellist, novelliteooriast ja Dekameronist
Sajandi lõpust pärinevat
kogumikku ,,Novellino ehk sada vana novelli". Nimetus novell tuleneb itaaliakeelsest sõnast
novella mis tähendab uudist, päevauudist ning vihjab lühidusele, teatavale uudsusele,
üllatusmomendile, argielule.
Liiv arvab, et see arusaam novellist, mida leidub nii õpikutes kui teatmikes, on loonud saksa
kirjanikud ja kirjandusteadlased. Nad üldistavad saksakeelset kirjandust ning on mõnikord
paratamatult rõhutanud momente, mida ei saa pidada novelille ainuomasteks.
Üheks esimeseks novelliteoreetikuks võib pidada Goethet, kes kirjutas puhta zanrinäitena
teose ,,Novelle" (1828) Ta määratles Goethe novelli nimelt kui ühte erakordset, ent
tõestisündinud juhtumust. Goethe seadis esiplaanile tegevuse range ühtsuse novellis,
välistades nõnda kõrvalepisoodid- ja tegelased. Saksa romantikutest on novelliteooriasse veel
jälgi jätnud näiteks:
- F. Schlegel, 1981 novell on sobiv esitama mingit sügavalt subjektiivset meeleolu või
annaabi.ee 
