Vabariik. 11.nov kirjuas Sksm delegatsioon Compiegne'i metsas alla vaherahule, mis lõpetas I maailmasõja. Tingimused Sksm-le olid ülirasked. 11. Millised impeeriumid lagunesid, millised uued riigid ? Lagunesid : Vene keisririik, Saksa keisririik, Au-Un keisririik, Ottomani impeerium e Türgi Uued riigid: Soome Vabariik (6.dets 1917) Venemaalt, Eesti Vabariik (24.veebruar 1918) Venemaalt, Läti (18.nov 1918) Venemaalt, Leedu (16.veeb 1918) Venemaalt, Poola (nov1918) Venemaalt, Ungari (nov1918)Au-Un-lt, Tsehhoslovakkia (okt 1918) Au-Un-lt, Jugoslaavia, Iirimaa Dominioon
Päts, J.Vilms, K. Konik 23 ja 24 veeb 1918: 23.02-Pärnus 20.00, luges Maanõukogu liige H.Kuusner iseseisvusmanifestiteksti; 24.02-Tlnas päeval, läks suurem osa linnast rahvulsike jõudude kontrolli alla; õhtul moodustati riigipanga hoones Eesti Vabariigi Ajutine Valitsus, mis koosnes kõigi demokraatlike erakondade esindajatest. Peaministriks sai K. Päts, asetäitja J.Vilms. Saksa okupatsioon: eesmärk- Balti hertsogi riigi loomine; 11.nov1918- Compiegne vaherahu, mis lõpetas IMS, Saksa okupatsiooni lõpp eestis, saksa kaotas. Vabadussõda: 28.11.1918; esialgu täielik ebaedu, sest vaenlane on ülekaalus ja rahvas ei usu, et Venemaast on võimalik jagu saada. 1919.a: Vabatahtlike üksuste loomine, Keperjanovi partisandid, Kalevlaste malev, Skautpataljon; Välisabi-Soome vabatahtlikud, Briti laevastik; Johan Laidoner-Saab sõjavägede ülemjuhatajaks; 1919a maiks on punaarmee eestist välja tõrjutud
Tallinnas puhkesid toitlustus rahutused , nõuti okupatsiooni vägede lahkumist ja kohalike omavalitsuste ennetamist. Et olukorda normaliseerida pöördusid sakslased eesti rahvuslike jõudude poole ja andsid loa Ajutise valitsuse kokkukutsumiseks. 11 . nov 1918 moodustati ka esimene relvastatud struktuur Johan Pitka eest vedamisel. Saksamaa kaotus tekitas Venelasel unistuse kommunistlikust maailma vallutusest. Algas Vabadussõda 28.nov1918. Kuna Moskva püüdis anda sissetungile kodusõja ilmet siis moodustati Narvas Eesti töörahva kommuun, mis tõitis venemaa korraldusi. Üksteise järel langesid enamlaste kätte mitmed linnad. Eestlaste miinuseks oli enamlaste ülekaal ja rahva meeleolu. Polnud kedagi enamlastele vastu saata. Selle tõttu ähvardas rahvaväe läbikukkumine. Paljud mehed ei teinud mobilisatsiooni käsust väljagi. Kardeti enamlaste tugevust liialt