Claude Debussy
ilma kindla võtmeta. Tema varajaste klaveriteoste hulgas on paar ,,Arabeski" ja
,,Väike süit" neljal käel mängimiseks.
Jaava gamelanimuusika, mida Debussy kuulis 1889. a Pariisi maailmanäitusel,
avaldas talle sügavat muljet. Ta mõistis, et muusikaliste väljendusvahendite
ökonoomusus üksik klarneti- või gongoheli võib olla sama mõjuv kui võimas
sümfooniaorkester. Pariisis ülimoodsa art nouvea mõjul sündis tema kantaat ,,La
damoiselle elue" (,,Õnnistatud neitsi", 1888), mis põhines prerafaeliitliku kunstniku ja
poeedi Dante Gabriel Rossetti luuletusel.
1890. aastate algul leidis Debussy pisikese korteri Montmartreil, mis tollal
boheemliku kunstielu keskus. Ta asus koos oma sõbratari Gabrielle Dupontiga elama
kunstnike, kirjanike, muusikute, pesunaiste ja prostituutide sekka, kes moodustasid
talle linnaosa rahutu elanikonna, ning alusats kehva, kuid loomingulist aktiivset