2. Kirjelda valu Valutundlikke närvilõpmeid, mille ÕO2 tekkemehhanismi. Kas ärritamine annab valuaistingu, L2 valutunnet nt nimetatakse notsitseptoriteks ehk nõelatorkest on valuretseptoriteks. Valuaisting tekib, kui võimalik ise mehaanilised, termilised või keemilised vähendada, kuidas? tegurid mõjutavad kudedes paiknevaid notsitseptoreid (spetsiifilised valutundlikkuse eest vastutavad närvikiud). On küll võimalik ise vähendada, surudes näiteks nõelatorke lähedale naha pinnale, edastavad närvirakud survesignaali seljaajju väravakontrollirakkudeni ja kui signaal on piisavalt suur, edastatakse pidurdussignaal valuedastaja-rakkudele,
Kõikidel loomorganismidel spetsiaalsed sensorid, millel on sedavõrd kõrge lävi, et nende ärritumist põhjustavad ainult kudesid kahjustavad või kahjustada ähvardavad ärritajad e. noksad. Seetõttu nimetatakse neid retseptoreid notsitseptoriteks ning nende poolt aktiveeritavaid närvisüsteeme notsitseptiivseks süsteemiks. Vastavalt nimetatakse notsentsete signaalide vastuvõttu, edastust ja KNSis töötlemist notsitseptsiooniks. Inimese nahas on seni leitud peamiselt notsitseptoreid, mis reageerivad nii mehaanilistele, termilistele kui ka keemilistele ärrititele. Seega on need notsitseptorid polümodaalsed. Unimodaalseid notsitseptoreid esineb inimesel harva. Histoloogiliselt on notsitseptorid vabad mittekorpuskulaarsed närvilõpmed. Notsitseptorite lokalisatsioon kudedes ja vahekord neid ümbritsevate struktuuridega on siiani peaaegu uurimata. Sügelemine ja pruritseptorid ? Esmasaferendid ja seljaaju tagasarv. ? Notsitseptsiooni edasikandvad juhteteed. ?