Taani raamatukultuur
naturaliseerunud juudi, noore, euroopalise koolitusega esteetikadoktori Georg Morris Cohen
Brandes'e (1842-1927) eraloengud 1871. aasta sügisel Kopenhaageni ülikoolis- ,,Euroopa
kirjanduse peavooludest XIX sajandil" (ilmus 6 köites, 1873-90). Nendega avad Brandes oma
kaasmaalaste silmad suurtele kunstilistele edusammudele maailmas viimasel sajandil ja näitas
ühtlasi, kui mahajäänud oli Taani enda mugavaks tardunud notsionaal-liberalism nii
kirjanduses kui ka poliitikas. Brandese ja tema ringkonna kirjanduslikuks usutunnistuseks sai
naturalism- tõelikkuse kujutamine, kohustus anda edasi asju, nagu nad olid, illusioonideta ja
eelarvamusteta. Ühtlasi pidi kirjandus kajastama tähtsamaid kaasaegseid vaimu- ja
ühiskonnaelu probleeme, neid vaidluse alla tooma, nende õiglase lahendamise eest võitlema.
Ei võinud olla midagi halvemat kui kirjandus, millel polnud sidet tegeliku eluga, mis selle