Eesti keskaeg
See süvenes
15. sajandi jooksul veelgi. Järjest enam suurenes Vestfaalist pärit vendade osakaal,
reinimaalased ja teised alamsaksa maiskonnad jäid arvukuselt maha. Saksa ordu sees
hakkasid liikmed ühinema maiskondadeks ehk Zunge. Maiskonnad ei olnud ühise
päritolu või keele baasil eksisteerivad ühendused - poliitiline ühendus. Konflikt
puhkes, sest Saksa ordu Preisimaal harus ülekaalus olevad reinimaalased püüdsid
Liivi ordumeistriks teha Reinimaalt pärit Järva foogti Notlebeniti. Liivimaa ordus
olid aga ülekaalus vestfaallased, kes sellega ei nõustunud, valides 1438. aastal enda
viitsemeistriks Vestfaalist pärineva Overbergi. Järva foogt taandas end ise ja
Liivimaal puudus reinimaalaste toetus. 1441. aastal anti välja määrused, mis
fikseerisid Liivimaal kahe maiskonna olemasolu ja ordu tähtsamate ametite võrdse
jaotamise nende vahel, kuid tegleikult sellest kinni pidada ei suudetud. Maiskondlik
printsiip järk-järgult kadus.