õiguskontseptsioonist. Geograafiline asend ja avanevad piirid tõid kaasa ka Skandinaavia ja Anglo-Ameerika õiguse mõju seadusandluse kujunemisele, teiselt poolt mõjutas seda idee ajaloolisest järjepidavusest, mida süvendas fakt, et esimese Eesti Vabariigi ajal väljatöötatud 1940. a. Tsiviilseadustiku eelnõu vastas Mandri-Euroopa õigusmudelile ja eestlaste ajaloolisele nägemusele oma riigi õigusest.22 Notariaadireformi algatajatena Eestis väärivad erilist tunnustust neli notarit: Tiit Sepp, Piret Press, Liia Aigro ja Kai Sepp. Ühelt poolt just nende eestvedamisel ja entusiasmil ning teiselt poolt Justiitsministeeriumi mõistmisel ja toel alustati notariaaditeaduse väljatöötamist ja tingimuste loomist Eesti üleminekuks ladina notariaadisüsteemile. Sellest perioodist said alguse ka Eesti ja Saksa notarite kontaktid. Tuleb rõhutada, et Saksa notarite asjatundlikkus ja
ainuvastutavalt. Nendes piirides on eraõiguslikud isikud ka avaliku halduse kandjateks. Eraõiguslikud avaliku halduse kandjad võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Eesti õiguskorras on see uus nähtus, kui mitte arvestada kogemust, mis pärineb kolmekümnendatest aastatest. Nõukogude õigussüsteem kui totalitaarse riigi õigussüsteem midagi sellist ei tundnud. Seoses notariaadiseaduse vastuvõtmisega võib kehtiva õiguse baasil tuua ka esimese näite. Notariaadireformi sisuks oli üleminek riiklikult süsteemilt nn. ladina notariaadi mudelile. Nimetatud seaduse § 3 1. lõike kohaselt on notar isik, kes peab riigiametit vabakutselisena ning täidab notariaadi ülesandeid, tehes notariaaltoiminguid. Toodud sätte sõnastus ei ole õnnestunud, eriti konstruktsioon "peab riigiametit vabakutselisena". Kuid sellele vaatamata asja sisu ei muutu. Notar ei ole riigiametnik, vaid eraõiguslik isik, kellele riik annab seadusega üle
ainuvastutavalt. Nendes piirides on eraõiguslikud isikud ka avaliku halduse kandjateks. Eraõiguslikud avaliku halduse kandjad võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Eesti õiguskorras on see uus nähtus, kui mitte arvestada kogemust, mis pärineb kolmekümnendatest aastatest. Nõukogude õigussüsteem kui totalitaarse riigi õigussüsteem midagi sellist ei tundnud. Seoses notariaadiseaduse vastuvõtmisega võib kehtiva õiguse baasil tuua ka esimese näite. Notariaadireformi sisuks oli üleminek riiklikult süsteemilt nn. ladina notariaadi mudelile. Nimetatud seaduse § 3 1. lõike kohaselt on notar isik, kes peab riigiametit vabakutselisena ning täidab notariaadi ülesandeid, tehes notariaaltoiminguid. Toodud sätte sõnastus ei ole õnnestunud, eriti konstruktsioon "peab riigiametit vabakutselisena". Kuid sellele vaatamata asja sisu ei muutu. Notar ei ole riigiametnik, vaid eraõiguslik isik, kellele riik annab seadusega üle
annaabi.ee 
