üldse notariks saada, mis see amet endast õigupoolest kujutab ja millised on notari funktsioonid. Otsime vastust küsimusele, kas notar on eraõiguse või avaliku õiguse esindaja ? Esialgu aga pöörame pilgu minevikku ja alustame vabakutselise notariaadi loomisest Eestis. Pärast taasiseseisvumist 1991. a. ning põhiseaduse kehtestamist 1992. a. hakati Eestis looma uut õigussüsteemi, mille aluseks valiti Mandri-Euroopa õigussüsteem. Õigussüsteemi reformi üheks osaks oli notariaadireform. 1990. aastate alguses sai selgeks, et riik ei suuda kõiki talle uutes turumajanduslikes ja sotsiaalsetes tingimustes pandud ülesandeid täita. Üles oli vaja ehitada uus ja aja nõudmistele vastav notariaadi süsteem. Justiitsministeeriumi kaasabil alustasid notarid notariaadiseaduse väljatöötamist ja tingimuste loomist Eesti üleminekuks ladina notariaadi süsteemile. Ladina notariaadi printsiipide kohaselt on notari puhul tegemist vabakutselise, sõltumatu ja erapooletu
Eestis taastati muude õigusreformide käigus Mandri Euroopa õigussüsteemile omane vaba notariaat. Samalaadselt tegutsev notariaat on enamikus Euroopa riikides, kuid mitte kõigis. Nii näiteks on see olemas Saksamaal, Prantsusmaal, Belgias, Hispaanias ja Itaalias ning enamikus Ida-Euroopa riikidest.9 1. novembril 1993 jõustus Eesti Vabariigi notariaadiseadus, mis muutis kehtinud riikliku notariaadi ladina notariaadiks, mille kohaselt notar sai vabakutseliseks riigiametnikuks. Algas notariaadireform. Eesti notariaat lülitus Euroopa notariaadisüsteemi, jätkates ühtlasi ka Eesti Vabariigis kuni 1940. aastani kehtinud traditsioone. Endisest riiklikust sai vaba notariaat, milles notar on vaba riigiametniku staatuses.10 Notariaadi muudatused olid seotud sellega, et poliitilis-majanduslikud - õiguslikud muudatused riigis sellel perioodil mõjutasid kõiki riigi ja ühiskonna eluvaldkondi. Riiklikud notarid ei olnud võimelised pakkuma notariaalteenuseid
annaabi.ee 
