06.12.2000. RT I 2000, 104, 684; RT I, 31.12.2014, 11. 2 suveräänse riigi rahvusvaheline tunnustamine. Uus Põhiseadus võeti vastu rahvahääletusel 28. juunil 1992. Peale Põhiseaduse kehtestamist hakati välja töötama ja uuesti rakendama päris oma seadusi ning 1.novembril 1993. aastal jõustuski Eesti Vabariigi notariaadiseadus, mis muutis kehtinud riikliku notariaadi ladina notariaadiks, mille kohaselt on notar vabakutseline riigiametnik.5 Paralleelselt uue seaduse sünniprotsessiga toimus ka notariaadi kui korporatsiooni uus eneseleidmine. Tekkinud Notarite Koja põhikirja kohaselt oli ühingu põhieesmärgiks oma liikmete majanduslike, tööalaste ja sotsiaalsete õiguste ja huvide eest seismine, nende esindamine ja kaitsmine, samuti notarite ühendamine läbi organisatsiooni.6 Alates notariaadiseaduse vastuvõtmisest ühendab kõiki notareid avalik-õiguslik kutseühendus
Antud perioodist algab Eesti Notariaadi uus ajalugu. Eestis taastati muude õigusreformide käigus Mandri Euroopa õigussüsteemile omane vaba notariaat. Samalaadselt tegutsev notariaat on enamikus Euroopa riikides, kuid mitte kõigis. Nii näiteks on see olemas Saksamaal, Prantsusmaal, Belgias, Hispaanias ja Itaalias ning enamikus Ida-Euroopa riikidest.9 1. novembril 1993 jõustus Eesti Vabariigi notariaadiseadus, mis muutis kehtinud riikliku notariaadi ladina notariaadiks, mille kohaselt notar sai vabakutseliseks riigiametnikuks. Algas notariaadireform. Eesti notariaat lülitus Euroopa notariaadisüsteemi, jätkates ühtlasi ka Eesti Vabariigis kuni 1940. aastani kehtinud traditsioone. Endisest riiklikust sai vaba notariaat, milles notar on vaba riigiametniku staatuses.10 Notariaadi muudatused olid seotud sellega, et poliitilis-majanduslikud - õiguslikud muudatused riigis sellel perioodil mõjutasid kõiki riigi ja ühiskonna eluvaldkondi
annaabi.ee 
