Hetkel kehtiv notariaadiseadus4 sätestab notari kui avalik-õigusliku ameti kandja. Ajaloos on aga notarite positsioon olnud viimasest erinev. Kuni Eesti Vabariigi väljakuulutamiseni kehtisid Eesti territooriumil Tsaari-Venemaa seadused. 1.aprillil 1919 võttis Eesti Ajutine Valitsus vastu ajutise notariaadiseaduse, mis kehtestas notarite suhtes Eesti territooriumil osaliste parandustega 1914.a. Tsaari-Venemaa määrustiku. Mõningate oluliste sisuliste muudatustega kehtisid Tsaari-Venemaa notariaadialased seadused Eestis kuni Eesti Vabariigi okupeerimiseni 1940.a. Sel perioodil rakendati Eestis Ladina notariaadi mudelit, mille kohaselt olid notarid riigiametnikud kohtuministeeriumi võimkonnas, kuid riigikassast palka ei saanud ning vastutasid kogu oma varaga. 1933. aastal loodi Eestis Notarite Ühing, mis asutati vastavalt notarite kongressi otsusele ning oli vabatahtlik notarite ühendus. Iseseisva riigi areng katkes 1940.aastal, mil Nõukogude Liit annekteeris Eesti Vabariigi. Vene
Eesti notariaadi arengul on mitu etappi. Eesti Vabariigi Notariaadi sünnipäevaks võiks lugeda iseseisvuse väljakuulutamise 1918. aastal. Selle perioodi algusest alustas Eesti oma majandus- ja õigussüsteemi kujundamist. Enne seda kehtisid Eesti territooriumil Tsaari Venemaa notariaati reguleerivad seadused. Nende seaduste alusel võttis Eesti Ajutine Valitsus 1. aprillil 1919 vastu ajutise notariaadiseaduse. Mõningate oluliste sisuliste muudatustega kehtisid Tsaari-Venemaa notariaadialased seadused Eestis kuni Eesti Vabariigi okupeerimiseni 1940. aastal. Eestis rakendati aastatel 1918-1940 nn Ladina notariaadi mudelit: notarid oli riigiametnikud kohtuministeeriumi võimkonnas, kuid riigikassast palka ei saanud ning vastutasid kogu oma varaga. Kahju tekitamisest tuleneva nõude tagamiseks oli sisse seatud kautsjon, mille maksmatajätmine võis kaasa tuua ametist tagandamise. Kautsjonisummad oli üsnagi kõrged ning samas ei olnud notari vastutus piiratud kautsjonisummaga
annaabi.ee 
