Keskaegne õigusteadus ja ülikoolid
enamasti rektor. Tavaliselt valiti rektor ainult üheks semestriks pidulikel
jumalateenistustel. Rektori põhiülesanne oli uute üliõpilaste nimede kandmine matriklisse,
samuti ülikooli varade haldamine, koosolekute juhendamine, akadeemilite liikmete üle
kohtumõistmine ning ülikooli ja linna vahel olevate probleemide lahendamine. Rektori
töö ei olnud tasustatud, tegemist oli auametiga. Rektorit abistasid tema töös ka abilised
nagu prorektor, sekretär ja notaarius, sündikus. (Woods 2005)
Algselt ei olnud ülikoolidel ametlikke hooneid. Üliõpilased ja õpetajad kohtusid kodudes,
kirikus ja vahel ka tänaval ja linnaparkides. Hiljem hakati ruume rentima ja
otstarbepäraseid hooneid ehitama. Loengud algasid tavapäraselt vara hommikul, kui oli
valge, kuna puudus tehislik valgustus. Samuti püüti keskenduda päeva esimesel poolel
tähtsamatele teemadele, võttes arvesse, et tudengite tähelepanu on alguses parem.