Üks heategu päevas
aja pärast kohtuda. Õnnestus? Tõenäoliselt mitte, sest tal on kiire, aga ta on lahkelt nõus
kohtuma juba järgmisel nädalal või siis, kui puhkus tuleb. Ja see on täiesti mõistetav. Sest sul
endal on ju ka tegelikult kiire?
Me rabeleme ja mõtleme vahel nukrusega, et pole ammu kohanud oma armsat
klassikaaslast, kellega kunagi kõvasti pulli sai tehtud ja ennast ribadeks naerdud. Neid hetki
meenutades viime ennast tagasi minevikku, sellesse mõnusasse seisundisse. Nostalgitseme
1
viivuks, seejärel aga viskame pea kuklasse ja tormame edasi. Sest kõik tormavad ja nii tundub
olevat õige.
Paljudel meist on harjumus mõelda ja öelda, et meil ei ole aega, et meil on kogu aeg
kiire. Aga samas mõni inimene teeb ja jõuab palju, kuid ta ei tundu sealjuures pöörasel
kiirusel kihutavat ega ole stressis.
Asjade hulka, mille jaoks meil alati aega on, kuuluvad kindlasti ka meie emotsionaalsed