Referaat kirjandusteose „Lõks lõpmatuses“ põhjal
Uusimat
loomingut läbib pihtimuslik, aga samas peidetud suhe armastusse ja erootilisusse.
Mitmetes novelli- ja lühiproosakogumikes loob Park nostalgilis-absurdseid
mälestuspilte nii nõukogudeaegsest kui ka praegusest Eestist.
Viimastes lugudes tuleb esile tänapäevase ühiskonna kritiseerimine, neis domineerib
ahistus ja peategelaste eesmärgitu ringi sõelumine. Pargi proosale on iseloomulik
tugev psühholoogiline jälgimine, nostalgilisus ja naisjutustaja vaatepunkt.
Eeva Park on kirjutanud ka näidendeid ning on olnud mitmeid aastaid Põhjamaade
luulefestivalide üks korraldajaid.
1994. aastal pälvis Pargi novell ,,Juhuslik" Friedebert Tuglase novelliauhinna.
Eeva Pargi looming
-- Mõrkjas tuul (luuletused, 1983)
-- Hullu Hansu lugu (romaan, 1988)
-- Öö valgus (luuletused, 1990)
-- Tolm ja tuul (romaan, 1992)
-- Palveränd (LRK 1/1996)
-- Naeru õpilane (romaan, 1998)
-- Mees, kes mäletas elevante (novellid, 1994)