Eesti Kirjanduse Ajalugu II
osaks iseendast. Täpne sonetivorm, mis küll sallis irdriime, asendus kiiresti vabalt kujundatud stroofikaga ja varieeruva
rütmiga, liikudes aktsentueeriva süsteemi ja vabavärsi suunas. Ta pages Rootsi, kus avaldatud 14 uudiskogus on arendanud
oma luule motiivistiku rikkalikes variatsioonides välja. Sünnimaa pildid, eriti Võrumaa vaated ja Tartu muljed esinevad
kord mäletuslikus pühapäevapaistes, kord nostalgilises kaotatud maa tunded või üksikasjalikult väljajoonistatud
deskriptiivsuses või sümboolsete fantaasiarikaste kujutlusmaastikena, mis mõnel puhul võivad meenutada „Reheahju“
unenäopildistikku, teisalt segunevad Skåne loodusega. Sisemine ühtlustunne on nii katkematu, et viimases kogus jõuab
kirjanik lüürilise enesesugestioonini. Pärast III kogu on Kangro luulesse sugenenud jätkuvalt ajalaululist elementi, esialgu
annaabi.ee 
