Meresõiduohutus ja laeva juhtimine
3.5 Üksildustunne.
Inimesele on omane ühiskondlik olemisvorm. Seetõttu, olles olude sunnil ära lõigatud oma
sotsiaalsest ümbruskonnast, tunneb inimene vaimset ebamugavust (mõistes, et see on ajutine
nähtus) või tugevat stressi teadmatuse seisundis. Mitte asjata ei loeta kõige rängemaks
karistuseks üksikvangistust. Sellest stressist üle saamine nõuab tugevat isiksust.
Üksindustunne kutsub esile norutuse, hirmu ja tekitab kahtlusi pääsemisvõimalustes. See on
eelduseks isiksuse deformeerumisele, kuna isiklike hinnangute mõjul tekkib muutunud
arusaam tegelikkusest. Oma arutelude loogikat ei ole kellegagi võrrelda ja kontrollida.
Psühholoogiast on teada, et enamikule inimestest on omane ületähtsustada vähetõenäolist ja
alahinnata suure tõenäosusega toimuvat. Pääsemise tõenäosus on piisavalt suur ja võib olla