Nimetu
saab Charon rikkaks oma tööl,
ja kurat mind - ma teadsin, et ei tohi,
kord rängalt vaeseid loomi vaevas.
kuid mokatäie võtsin kaasa sealt..."
Kes neist ei surnud just, see siiski haigeks jäi:
Küll Eesli pihta siis läks lahti lärm ja mõna!
nad norutasid longus päi,
Üks ametnikunahk, üks kriimsilm, võttis sõna
kõik mõtted toidust olid neile tüütud
ja nõudis: "Võlla kärnas reo,
ning saaki, õrnukest ja süütut,
kes tegi nõnda hirmsa teo!"
nüüd luurata ei tundnud huvigi
Ja nõnda surmasüüks sai Eesli vääratus:
annaabi.ee 
