Eduard Vilde elu ja looming
Varsti leidiski Jüri
Vilde samas kihelkonnas Muuga mõisas aidamehekoha. Eduard oli vaevalt kahekuune, kui
vanemad Pudivere mõisast lahkusid.
Muuga mõisas suurenes Vildede perekond kahe tütre võrra. Neist esimene tütar, Ida Marie,
suri kolmenädalase imikuna 1869 aasta suvel. Teisest tütrest, Auguste Mariast, kes sündis 3.
jaanuaril 1871, sai väiksele Eedile peagi mänguseltsiline.
Eduard Vilde lapsepõlv möödus muretult, ta ei kogenud kehvust ega varajast töösundi.
Norulisi lapsepõlvemälestusi jätsid ainult sakstepelg ja mõisnikupoja kius, nagu seda kajastab
isiklikele kogemustele toetuv mälestuskild ,,Minu esimesed ,,triibulised" ".
Leenu Vilde algatusel ja innustusel korraldati Muuga mõisa peretoas pikil talve- ja
sügisõhtuil lugemistunde. Kirjandushuvilised mõisateenijad tulid kokku ja lugesid üheskoos
rahvaraamatuid või ,, Eesti Postimehe Jututoast" proosapalu. Nendest lugemisõhtutest võttis
Vilde juba varasest lapsepõlvest peale kuulajana osa