Nimetu
positiivstekes tundevarjunditeks. Huumor- nali , mis laadi see huumor noorukieas on . Kahte sorti:
subjektiivne huumor(täiskasvanu oma, viskame nalja iseendale) ja objektiivne huumor(visatakse nalja
teiste üle)
Kuskil 90-date a keskel hakati psühh õnne empiiriliselt uurima, need näitavad seda et inimesed define
õnne kahte mood:
1pidada õnneks aktiivset tegevust- paks rahakott, hea seedimine.midagi seoses aktiivse tegevusega
on noorukite jaoks , see õnne pool on prevaleeriv varjases norukeias
2osad inimesed def õnne et see on heaolu seisund, mul on turvaline hea olla, vabadus katsetada,
heaolu seisund.
Täiskasvanud defin õnne siis ta võtab neid mõlemaid arvesse.
Kui me mõtleme õnnest sisi peame me silmas püsivat õnne seisundit, ja õnne kui emotsi võime tunda
lühiajalist kuid aga kui defi peetakse silmas ikka püsivat.
Õnne mõjutab mingisugused objektiivsed näitajad, muutujad püsivat õnneseisundit ei määra.