ühes tätoveeritud pärismaalasi ja lasksid ka ennast tätoveerida. Loomulikult ei olnud Euroopas varasem tätoveeringute kasutamine võõras, kuigi nende maadeuurija-te ajaks oli see mälust kadunud. Constantinus I, esimene ristiusku tun-nistanud Rooma keiser, keell istas näo tätoveerimise 4. sajandi algul, sest seda võidi tõlgendada kui jumala näo järgi loodu rüvetamist. Põhja-Euroopas toimus keelustamine 787. a Calcuthi kirikukogul (Northumberlandis) ning kahtlemata laideti tätoveerimist mitmel tagasihoidlikumal viisil kõikjal maailmas, kus ristiusk oli tõusuteel, püüdes nii võidelda ebausu ja paganlusega. Need varakristlased olid sihikul oma uskurm ise tõttu, et tätoveerimine on seotud rituaalide ja sümbolismiga. Rooma ajaloolane Herodianos kirjeldas tähelepanekuid esimesest sajandist, mil keltide loomi kujutavad kehamärgistused jäeti sihilikult riietega katmata. Tegelikult nimetati Põhja-Britannia rahvast
Brigantiat seostati ka viljakusega, ta kontrollis lammaste poegimist. Coventina oli suuresti kohaliku tähtsusega keldi jumalus. Ta tõusis esile põhiliselt Rooma võimu ajal. Ta esindas rikkust, inspiratsiooni ja prohvetlikkust. Keldid kujutasid teda sageli veenümfina.On tõendeid selle kohta, et teda kummardati ka Gallias, kus teda kujutati õhus hõljuva lehena. Coventinale oli pühendatud ka üks allikas Tyne jõe lähedal Carrowbaugh's, Northumberlandis, mis oli tema kultuse peamine keskus.Sinna allikasse ohverdati jumalannale münte, mida allika lahtikaevamisel leiti üle 13 500, aastatest 41-383 pma. Samuti leiti allikast raidkirju, keraamikat, pronksist koer ja hobune, väärisesemeid ja isegi inimese kolp.Need on sinna arvatavasti visatud selleks, et küsida Coventinalt teeneid, nagu näiteks ravimist. Cocidius on Britannia sõjajumal, tema nimi tähendab punast. Peale selle on ta seotud ka metsa ja jahilkäimisega
annaabi.ee 
